Mis võiks olla korraga hirmus, põnev, uus, kasulik? Tekkis mõte katsetada maiustuste tegemist söödavate putukatega.

Inimesed on tarbinud putukaid toiduks juba tuhandeid aastaid. Aasias, Aafrikas ja Ameerikas on putukad siiamaani toidulaua osa. Meie jaoks on see võõras toiduvalik ja minu enamus tuttavaid on seisukohal, et seni kuni muud toitu jaksan osta, siis milleks ometi süüa putukaid?

Üldiselt tuuakse välja kaks peamist eelist putukate kasvatamiseks toiduks või söödaks:

• Kõrge toitainetesisaldus;
• Keskkonnasäästlikus.

Putukate toitainetihedus on hea, kuid ei ole olemas ühte toiduainet, mis muudaks sinu toidulaua tervislikuks. Tervislik toitumine tähendab ikka mitmekülgset, tasakaalustatud ja mõõdukat toitumist. See tähendab, et sa sööd toite erinevatest toidugruppidest tasakaalustatult, sa varieerid erinevate toitudega toidugruppide siseselt ning sa sööd kõike vastavalt vajadusele. Kuid nende lisamine oma menüüsse võiks olla üks võimalus küll.

Söödavates kilkides on 100 grammi kuivkaalu kohta päris kõrge valgusisaldus. See on kuskil 50-70%. Võrdluseks, siis toores sealihas on valgusisaldus kuskil 20% ringi. Kilgid sisaldavad olulisel määral vitamiin B₁₂, oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid, rauda ja kaltsiumi. Minu jaoks sarnaneb kuivatatud kriketite maitse sihvkadele ehk päevalilleseemnetele ja natuke meenutab hernest. Kuid tekstuur on ootamatult meeldiv, pehmem kui sihvkad ise. Eestlane ilmselt putukaid krõpsude asemel sööma ei kiirusta. Mõtlema peab samas ka reaalse söömiskoguse peale. Peotäis röstitud putukaid on umbes 3 grammi. Selleks, et mina saaksin kätte oma päevase valguvajaduse (see on minu 60 kg kohta umbes 50 g valku), peaksin sööma 100 grammi putukaid ehk umbes 30 peotäit.

Tõenäolisem tundub see, et lähitulevikus hakkavad inimesed hoopis kriketijahu kasutama. Valgu omastatavus jahust on suurem kui tervetes putukatest, sest kitiinikest vähendab valgu kättesaadavust organismile. Olen näinud müügil kilgijahu sisaldavaid valgubatoone näiteks. Kilgijahu sobiks kasutada küpsetites, smuutides või pudrus.

Putukate kasvatamine toiduks vajab vähem ressursse võrreldes loomakasvatusega. Sama koguse valgu tootmiseks kulub putukate peale 12 korda vähem sööta kui veisetele, neli korda vähem sööta kui lammastele, poole vähem sööta kui sigadele või broilerkanadele. Putukaid saab kasvatada orgaanilistel jäätmetel ning nende toomine ei vaja tingimata põllumaad. Jätkusuutlikkus omab üha enam tähtsust. Ennustatakse, et aastaks 2050 on maailmas 9 miljardit inimest.

Eestis võib kasvatada, turustada ja kasutada toidus kuute liiki putukaid: hariliku jahumardika vastseid, toakilki, rändtirtsu, mardika liigi Alphitobius diaperinus vastseid, meemesilase nukkusid ja kärbse liigi Hermetia illucens vastseid. Turustada võib putukaid, mis on kasvatatud kas EL riikides või Kanadas, Lõuna-Koreas, Šveitsis, Vietnamis, Tais. Põllumajandus- ja Toiduamet soovitab lisaks toidu märgistusel välja tuua hoiatuse, et putukad võivad põhjustada allergilist reaktsiooni ning putukaliigi täpse ladinakeelse nimetuse. Toakilkide puhul on allergilise reaktsiooni tekke oht neil inimestel, kes on allergilised koorikloomade suhtes.

Peab ütlema, et ei olnud teadlik sellest, et Eestis on tegelikult mitu kilgikasvandust. Algselt leidsin lähedaseima pakkuja Soomest, kuid tema müüs Tai päritolu putukaid.

Oleme kokkuvõttes juba kahte eesti firmat katsetanud. Esimesena leidsin läbi tuttava soovituse firma BugBox Lt.. Teise firmana olem katsetanud Green Smart OÜ-d, kellel on olemas ka e-pood e-kilk. Sealt saab kilgijahu ja snäkke osta. Mõlemad firmad kasvatavad toakilke (Acheta domesticus), millega oma katsetusi oleme läbi viinud. Mõlemad firmad kasutavad automatiseeritud masskasvatustehnoloogiat, mis lisaks järgib ringmajanduse põhimõtteid – kasutades kohalike orgaanilisi jäätmeid söödaks ning enda toomisjääke kasutatakse orgaanilise väetisena. Seetõttu on nende sõnul putukate kasvatamisel ökoloogiline jalajälg tavalise põllumajandusega võrreldes üle tuhande korra väiksem.

Kui putukad saabusid, siis esimese asjana proovisime neid niisama krõbistada. Pean tunnistama, et vastupidiselt ootustele nende maitse meeldis mulle ja lastele ei meeldinud. Ema mul palus aga putukad endast kaugemale tõsta, sest temale tekitasid nad juba visuaalselt ebameeldivustunnet. Mu lapsed söövad pähkleid hea meelega, ei oska öeldagi, miks selline pähklimaitseline putukas neile ei maitsenud. Küll aga fännasid nad kõvasti putukaid, mille ma šokolaadiga katsin ja paisutatud riisihelvestega üle paneerisin. Nii mõnigi täiskasvanu sõi paneeritud kilke teadmata, mis seal sees oli ja kiitis. Aga nii kui teada sai, et sõi kilke, siis juurde ei võtnud. Enda poeg muidugi mõtleski välja, et putukaid võiks panna kummikommide sisse ja siis kummikommid putukatega jäätise sisse. Soovitan siis jäätist teha näiteks veega, mille sisse ma segasin 1 tl vedelat mett ja pigistasin natukene laimimahla. Kuigi veesegu mulle väga maitsev ei tundunud, siis jäätisena oli päris mõnus. Veesegu on mõistlik kasutada, et kummikommid välja paistaks, olen kasutanud ka limonaadi, aga mullide tõttu ei ole jäätis jäänud siis väga sile. Limonaad, millest mullid on välja lastud, sobiks ilmselt samuti ideaalselt. Proovisime ka pulgakomme nendega teha. Lapsed sõid pulgakomme isukalt, kuni jõudsid putukateni.

Saad meie laste reaktsioone proovimisel meie Youtube kanalilt vaadata. Ja kui soovid, siis meie kaudu lisaks kummikommisegudele hoopis 3 g kilke tellida ja ise kummikommi katsetusi teha. Väike hirmufaktor kummikommides.

Kasutatud allikad

1. Feng, Y.; Zhao, M.; Ding, W.F.; Chen, X.M. Overview of edible insect resources and common species utilisation in China. Journal of Insects as Food and Feed 2020, 6, 13-25.
   DOI: 3920/JIFF2019.0022
2. Magara HJO, Niassy S, Ayieko MA, Mukundamago M, Egonyu JP, Tanga CM, Kimathi EK, Ongere JO, Fiaboe KKM, Hugel S, Orinda MA, Roos N, Ekesi S. Edible Crickets (Orthoptera) Around the World: Distribution, Nutritional Value, and Other Benefits-A Review. Front Nutr. 2021 Jan 12;7:537915. DOI: 3389/fnut.2020.537915
3. De Marchi, L., Mainente, F., Leonardi, M., Scheurer, S., Wangorsch, A., Mahler, V., … Zoccatelli, G. (2021). Allergenicity assessment of the edible cricket Acheta domesticus in terms of thermal and gastrointestinal processing and IgE cross-reactivity with shrimp. Food Chemistry, 359, 129878. DOI:  10.1016/j.foodchem.2021.129878
4. Insects for food and feed (fao.org)
5. Uued toidud ehk uuendtoit | Põllumajandus- ja Toiduamet (agri.ee)
6. Toidu koostise andmebaas (nutridata.ee)
7. https://www.bugbox.ee/
8. E-kilk e-pood
9. BugBox kuivatatud kilkide tooteleht